Garmisch-Partenkirchen -> Umhausen -> Passo Stelvio -> Nago-Toroble
Sõiduaeg: 9h
Läbitud distants: 550km
Päev algas Partnachklamm’i külastusega kohe Garmischi suusahüppe torni jalamil. Klamm on kaljudevaheline ala, kus jõgi on tee uuristanud. Selgus üldse, et Garmisch tegelikult selline koht, kuhu tasub pikemaks minna kuna teha seal nii mõndagi. Linnake väga ilus, mägede vahel, hea teenindus ja suhteliselt soodne majutus, mis igati tasemel. Garmischis toimuvad iga aasta ka mitmed suusaalade suurvõistlused (nt sel talvel oli Garmisch mäesuusatamise MM’i võõrustajaks). Seal toimunud ka olümpiamängud.
Edasi kulges tee alpide vahelt Austria Umhausenisse. Huvitav asjaolu, et alpid hakkavad väga järsku (st konkreetne mägede joon) ning kulgevad mööda ühtset suhteliselt sirgjoonelist piiri. Sakslased on saanud alpisid ainult näpuotsa jagu. Lõviosa on võtnud Šveits ja Austria ning lõunapoolse osa saanud endale Itaallased.
Umhausenis asuv Stuibefall on 459m kõrgune juga mägede vahel. Esmalt tuleb ette võtta muidugi pikemat sorti jalutuskäik nagu enamus vaatamisväärsustega. Vaade seal muljetavaldav. Jõudsime kolmanda platformini viiest (iga platformi vahe ca 25min jalutuskäiku kõrgemale).
Kuna teadsime, et tahame Livigno vahele jätta (et jõuda kiiremini Garda päikese kätte), siis põrutasime kiiresti ühe reisi kulminatsiooni, Stelvio pass’i poole. Ja me ei pidanud pettuma.... tagantjärele mõeldes tegime nii mõnegi reisi otsuse stelviost „maa peale jõudes“ ümber. Teekond üles oli ootuspärane – 15km’ga tõus ca 1000m pealt mööda spagetirada 3000m peale. 3000m kõrgusel kogesin esmakordselt ilmselt mäestikuhaigust – pea käib siiani vahepeal ringi ja veel mõned nö pohmellinähud. Kui ülesminek oli teada ning youtube’istki järgi vaadatud, siis allajõudmist ei osanud me kumbki ette ennustada. Tee kulges sõna otseses mõttes pilvede sees kuhu mahtus max 1 auto ja servades sisuliselt puudus kaitsepiire (üle ääre oli muidugi kuristik). Tundus, et olime ainukesed segased selle tühja maa katusel....
Pimeda ajaks jõudsime alla ja otsisime esimese ettejuhtuva campingu. Olime lihtsalt liiga väsinud vaimult ja füüsiselt, et edasi liikuda Garda poole.
Päeva foto:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar