4.juuli (6.päev)

Ladenburg -> Heidelberg -> Schwangau -> Linderhof -> Garmisch-Partenkirchen

Sõiduaeg: 5h

Läbitud distants: 450km

Hommikul läksime nagu lubatud Erkki töökotta autot remontima. Üks pirn uus ja teine korda sätitud. Rehviga on nii, et kuna mõra väljaspool siis väidetavalt seal veel paks kummiosa vahel ning välispidine osa ka ei kulu. Niiet anti luba edasi sõita.
Jätsime Ladenburgi ja Erkkiga (tänud talle) hüvasti ja suundusime lähedalasuva Heidelbergi poole teele. Külastasime kohalikku lossi, mis asus mäe otsas nagu lossid vanasti ikka. Vaade jälle fantast.

Edasi põhja-alpidesse, mis hakkasid üllatavalt saksa-austria piiri äärest peale (Saksamaale ikka väga vähe mägesid jäetud arvestades riigi suurust). Tore on ka see, et teed kulgevad nii, et vahepeal oled Saksamaal, siis korraks Austrias ja siis jälle Saksamaal. Sisenesime täna vist 3 korda Austriasse aga ometi ööbime Saksamaal J.

Hint: Visa-kaart. Eelnevalt sai kõvasti trip.ee’ga tutvust tehtud kus väga kiideti visa kaarte (nii deebet kui krediit). Paraku on nii, et juba 3 korda vastu pükse sellega saanud. Maestrot veel tolereeritakse aga isegi suured poed ja tanklad ei võta neid vastu. Paraku pidin seetõttu ühte Austria tanklasse ka oma id-kaardi hoiule jätma, et sularaha välja kuskilt saaks võtta. E-riigi poolest on mahajäämust tegelikult igalpool tunda. Wireless on superslow ning automaadid on nats liiga futu. Isegi iga pangahoone küljes pole oma sularaha automaati.

Hin 2t: Täna olime arvestanud terve portsu piletite rahade peale, aga üldiselt on nii, et vaatamine on kõik tasuta (va sisemised ateljeed) ja maksta tuleb guided-tour’i eest. Ja kuna guided-tour’i puhul on arvestatud igiliikuritega, siis võtaks see lihtsalt füüsiliselt liiga palju aega. Ehk siis soovitus: vaadake kõik ära mis saab ja tavaliselt on seintel kirjas ka monumentide vms ajalugu. Kui sellest puudu jääb, alles siis palgata audio-tour või giid. Ühtlasi on ka google otsing eeltöö jaoks paras lugemine.

Järgmine suurem peatus oli Neuschwansteini loss (paljud koha- ja tänavate nimed väga keerulised isegi GPS’i jaoks). See koht on küll nagu muinasjutus (väidetavalt olevaki miski disney multika loss). Sõnatuks võtab kuidas mäe otsa on inimkätega sellised objektid ehitatud.

Lähedal asub ka Linderhofi palee. See ei ole küll nii suursugune (rohkem vist rituaalsetel kaalutlustel ehitatud), kuid jääb muinasjutulise mägitee äärde ja on väga suure territooriumi peal asuv hoonetekompleks.

Viimane peatuspaik Garmisch-Partenkirchen. 1936 oli olümpiamängude võõrustajaks. Minu jaoks see koht eriti kodune ja hingelähedane kuna iga talv võõrustab eri suusaalade (mäesuusatajad, murdmaasuusatajad, suusahüppajad, bobikelgutajad, uisutajad jne) tippusid. Hotell on mõnus ja arvestades madal-hooaega ka suhteliselt soodne.

Päeva foto: